Aeduba põõsas "Trio mix"

40% - "Aidagold" (kollane)
20% - "Purple Queen" (violetne)
40% - "Gama" (roheline).

* Aedubade kasulikkus seisneb nende kergesti omastatavuses. Valgud on lähedased liha- ja kalavalkudele, need on 75% omastatavad. Aeduba sisaldab orgaanilisi happeid, karotiini, suures koguses mikro- ja makroelemente, eriti palju on temas kaaliumi, tsinki ja vaske. Aedoas on suur valik kõiksugu vitamiine: PP, B6, B1, B2. Temas on avastatud tähtsaid aminohappeid – kuni 5% triptofaani, 8,5% arginiini ja umbes 3% histidiini ja tirosiini. Aedubades on palju väävlit, mis on asendamatu reuma, seedekulgla nakkushaiguste, bronhi- ja nahahaiguste korral.
Aedubades on palju tärklist, valke ja süsivesikuid. Kasulikkus seisneb tema universaalsuses. Nendes leidub peaaegu kõike, mida on vaja inimese normaalseks töövõimeks ja elutegevuseks.
Aeduba kasutatakse diabeedi, reuma, kroonilise pankreatiidi, neerukivide, haavandite ja ekseemide korral, aga samuti kui uriinieritust soodustavat vahendit. Ta on veresuhkrut alandava, uriinieritust soodustava ja mikroobidevastase toimega.
Teda kasutatakse toiduks alahappelise gastriidi korral. Tänu sellele, et ta sisaldab suures koguses kaaliumit, kasutatakse teda ka ateroskleroosi ja südame rütmihäirete korral.
Dieedi asjatundjad räägivad, et peale 40-ndat eluaastat peaks aeduba kindlasti kuuluma meie toiduratsiooni, kuid kas maksab niikaua oodata – teda peaksid kõik sööma. Kasvõi kord nädalas tuleks pakkuda mingit rooga aedubadest ja ka sellepärast, et on maitsev ja maitseb kõigile.
On veel üks tähtis aedoa eripära: mitte kunagi ei tohi süüa teda toorelt, kuna temas leidub aineid, mis kutsuvad esile mürgituse (peale termilist töötlemist need mürgised ained lagunevad).
Enne keetmist tuleb ube leotada 2-10 tundi. Sool lisada keetmise lõpus, kuna soolases vees keevad aedoad kauem pehmeks.

Eng.: French bean. Suom.: Salkopapu. Sven.: Dvärgböna.